Sukeldumine

Inimkond on sukeldunud juba sellest ajast kui eelajalooline mees pidi sukelduma merepõhja toidu järele. Teadlased on leidnud veealuseid esemeid nendest aegadest maapeal ja eksisteerivad ka maalingud, kus on kujutatud sukeldujaid. Inimesed on aastatuhandeid tegelenud vabasukeldumisega ja alati mõelnud, kuidas küll saaks kauem all olla.
Sukeldumine tänapäevase SCUBA (Self Contained Underwater Breathing Apparatus) süsteemiga algas juba 18nda sajandi teises pooles. 1942-1943 aastatel tegid Jacques-Yves Cousteau ja Emile Gagnan radikaalseid muudatusi sellele süsteemile ja lõid oma Aqua-Lung lahendusega uue ajastu hobisukeldumises. Maailma suurim organisatsioon, mis ühendab hobisukeldujaid  - PADI (Professional Association of Diving Instructors), loodi 1966 John Cronin-i ja Ralph Erickson-i poolt.
Vaatamata veealuste sukeldumiste pikale ajaloole on see maailm siiani kõige vähem uuritud keskkond maakeral.
Läbides sukeldumiskursuse loote endale uue ja unikaalse vabaajaveetmise võimaluse. Sukeldumine imeilusasse ja võluvasse veealusesse maailma teeb teie puhkusereisid palju põnevamaks ja nauditavamaks.

Eesti

Eesti sukeldumine on koondunud põhiliselt Põhja-Eesti piirkonda, kuid sukeldutakse loomulikult üle kogu Eesti. Sukeldutakse meres, järvedes ja karjäärides. . .suvel ja talvel.
Põhiliste sukeldumiskohtadena võib nimetada Tallinna lahte ja selle ümbrust, Põhja-Eesti rannikuala, Lõuna-Eesti järvesid, Saaremaa ja Hiiuma ümbrust, Pakri saari ja Paldiskit ning Mohni saart. Loomulikult on veel meeldivaid sukeldumispaiku, mida eelnevas loetelus ei olnud.

Meres on on vee temperatuur olenevalt aastajast ning paljudest muudest teguritest väga erinev. Suvisel hooajal võib ülemistes veekihtides küündida temperatuur 17-18 kraadini, kuid sügavamates kihtides võib järsult langeda 4-5 kraadini. Järvedes võib olla temperatuur seotud allikate olemasolu ja rohkusega ning olla samuti väga jahe või soojem kui meres.

Põhilisemad merepõhja koostised on liiv, paekivi või liiva-muda segu. Järvedes ja karjäärides on põhjaks põhiliselt muda või muda ja liiva segu. Olenevalt põhja koostisest ja ilmastiku teguritest võib nähtavus Eesti vetes olla keskmiselt 3-6 meetrit, kuid vahel õnnistatakse meid ka parema nähtavusega. Reeglina on külmem vesi ja hea nähtavus käsikäes.
Paljudes madalamates sukeldumiskohtades meres, nagu Lohusalu madal ja Nabesaare madal, on põhi kivine ja kaetud ilusate ja värvikate vetikatega. Järvedes aga võib kohata väga erinevat ja tihedat taimestikku. Meres sukeldudes võib kohtuda põhiliselt lestakalade, emakalade, meriahvenate, kammeljate ja ogalikega aga vahel saab näha ka merikuradeid ja merivarblasi. Samuti võib kohata erinevaid koorikloomi mööda põhja liikumas. On nähtud ka krabisid. Järvedes saab vaadelda ahvenat, haugi, särge ja palju muid mageveekalasid.

Eesti vete rikkuseks on rohked laevavrakid, mis aegade jooksul on oma tee erinevatel põhjustel merepõhja leidnud. Paljud tänapäeval vaadeldavad vrakid on uppunud seoses sõjategevusega. Tänu merevee madalale soolusele säilivad sügavamas vees asuvad vrakid hästi. Madalamas vees kahjustab vrakke ilmastik ja ja jää tulek-minek. Vastavalt sukeldujate üldisele eetikale ja vrakisukeldumise reeglitele ei tooda vrakkidelt välja esemeid. Samuti tuleb olla ettevaatlik merepõhjas võimalikult leiduvate lõhkekehadega, mis võivad olla ebastabiilsed. Sellistest leidudest tuleb kindlasti teatada sukeldumiskeskusele. Vrakkidele sukeldumiseks peab olema läbitud vrakisukeldumise erikoolitus.

Välismaa

Erinevatel andmetel on 70-80% maakera pinnast kaetud erinevate veekogudega, millest u 97% on soolased ookeanid. See annab ideaalse võimaluse reisihuvilistel sukelduda üle kogu maakera ja sukeldumishuvilistel reisida üle kogu maakera.
Klassikaline küsimus on, kus on siis kõige parem sukelduda?
Sellele ei ole ühest vastust olemas... parim on see, kui naudid seda, mida soovid. Paljud otsivad värvikirevaid koralle ja kalu, paljud vrakke, paljud koopaid, jne. Meie eesmärgiks on tuua teieni igaaastaste sukeldumis- ja puhkusereiside korraldamise ja reisikirjade avaldamisega kodulehel, võimalikult palju ja rikkalikku informatsiooni maakera erinevatest sukeldumiskohtadest.
Enim külastatud sihtkohad Eesti sukeldujatele on loomulikult Egiptus ja Tai, kuid Oxygène Tallinn reisiseltskond käib igaastaselt ka vähemalt korra mõnes eksootilisemas sihtkohas.

Reisikirjad ja sukeldumiskohtade info välismaal leiate meie foorumist alajaotusest "Reisimine".

Päevased sukeldumised

Oxygène Tallinn pakub päevaseid sukeldumisi Tallinna Lahele Aprillist kuni Oktoobrini ja vrakisafareid Eesti saarte vetes.